VAATAME ERINEVAID BAKTEREID

KALLIS GERRET GERT!

 
ME GERT ON NAGU VÄIKE VIHUR,

TA SIIA-SINNA RINGI VIHUB.
ON KIIRE TA KUI KERAVÄLK,
JA STIILSELT PÜKSTEST VÄLJAS SÄRK.


TAL KOGU AEG ON TULI TAKUS,
ON RUTAKUS TA IGAS RAKUS.
TAL HÄSTI MATES LÕIKAB PEA
JA KULDSED KÄED ON KA,SA TEAD.
KUID GERDIL ON KA ÕRNEM POOL-
SEE HELL JA MALBE TUJUSOON.
SIIS GERT ON TASA, MÕTLIK NÄIB
JA KULDSED SÕNAD VÄLJA KÄIB.


PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!


SINU SÕBRAD


27. NOVEMBER 2010

ILULUGEMISE VÕISTLUS

Eelmisel nädalal toimus Villa Artise galeriis põhjamaade raamatunädala raames 3. - 4. klasside ilulugemise mõõduvõtt. Sellele eelnes koolisisene lugemiskonkurss, kus osalesid meie klassist Adeel, Thekla, Maribel ja Doris. Kooli konkursi alusel valiti edasi kaks meeldejäävamat - meie klassist Adeel ja Maribel. Villa Artises toimuvale pärisvõistlusele saadeti Adeel Loreen.
Väga hästi lugesid kõik meie lapsed - kõigil oli teksti sisule vastav intonatsioon ning lisaks igaühe oma eripära. Adeeli tekst oli tõesti raske, kuid Adeel suutis tabada kõik nüansid. Meie kooli žürii nimetas Adeeli "peeneks" lugejaks ja sperlugejaks. Nagu tänasest Pärnu Postimehest võib lugeda, pärjati Adeel kõige keerulisema teksti lugeja tiitliga. Maribel nimetati koolivooru üheks võitjaks. Päris artiklit võite lugeda SIIT.
TÄNUD KÕIGILE MEIE LUGEJATELE! Lugemine on ja jääb vahvaks meelelahutuseks ning meil edeneb see päev-päevalt üha paremini. Loodan, et enamus lapsi on hakanud raamatu lugemist ka nautima, mitte ainult kohustusest lugema.

KALLID ISAD, VANAISAD.....!

Another free scrapbooking design by Smilebox

NELJAPÄEVAL TOIMUS MEIE KOOLIS JÄRJEKORDNE SPORTLIK ISADEPÄEV. TORE, ET NII PALJUD ISAD LEIDSID AEGA JA TAHET OMA LASTEGA KAMPA LÜÜA JA SPORTIMA TULLA. OLI PINGET, NÄRVI JA PALJU HIGI-ÄHKIMIST, AGA KA NALJA, JULGUSTAVAID SÕNU, LOHUTUSI, ÕLALEPATSUTUSI, SOOJE PILKE NING VARGSEID NAERATUSI. ISAD SULASID OMA IMEARMSATE TÜTARDE SELTSIS NING OLID VÄGA TOETAVAD JA NÕUANDVAD OMA VÄIKESTE POISTEGA KOOSTÖÖD TEHES - SEDA KÕIKE OLI SÜDANTSOOJENDAV VAADATA - ISAD ON MEIE LASTE ENESEUSU JA -VÄÄRIKUSE ALUSTALAD, NENDELT OTSITAKSE TUNNUSTUST, KIITUST JA RASKEL HETKEL TUGE. AITÄH TEILE, ISAD! TEIL ON VAPRAD JA ÕNNELIKUD LAPSED - TEIE LAPSE ÕNNETUNNE ON TEIE KÄTES HÄSTI SOOJENENUD. JÄTKAKE, ARMASTAGE JA OLGE UHKED OMA LASTE ÜLE - NAD ON JU OSAKE TEIST ENDIST.
LAPSED KINKISID TEILE VÄIKESE ISETEHTUD VÕTMEHOIDJA - SINNA VÕIB JU RIPUTADA IGASUGUSEID VAJALIKKE VÕTMEKESI, KUID TEIE LAPSE SÜDAMEVÕTI RIPPUS SEAL JUBA KINKIMISE HETKEL - HOIDKE SEDA ÕRNA JA NÄHTAMATUT VÕTMEKEST!!!

ARMAS RICHARD!

 
KAKS KAVALAT SILMA JA NAERUNE SUU-
KES TEDA EI TUNNE,SEE RICHARD,KES MUU.
TA JOONISTAB JA KOGUB TRÄNI
JA PUTUKAID NING EAL EI VÄSI.


TA OTSIB, NUHIB, LEIUTAB,
VIST KOGU MAAILM SELGE TAL.
EMA MARDIPÄEVAL TA ILMALE TÕI
JA SUURE MARDIÕNNE VIST KAASA SAI.


PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!
SINU SÕBRAD

KALLIS DORIS!

 

ME DORIS VAHEL MÕTLIK NÄIB,

KUID JÄRSKU NAGU SÄRTSU TÄIS-
TA KEKSIB, LÕKERDAB JA LAULAB-
KUID SIISKI SEE EI JÄTKU KAUA.


ON DORISEL PEEN HUUMORIMEEL,
TA IIAL EI NÄITA LIHTSALT KEELT.
ON RIKAS TA HING JA MALBE TA MEEL-
SEE ONGI ME DORIS,
JAH, ÕNNE, MIS VEEL!


PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!
SINU SÕBRAD


8. NOVEMBER 2010

REIS TARTUSSE

Kesklinna pargist läbi jalutades jõudsime Küüni tänavale, kus keset teed asus skulptuur „Isa ja poeg“, mis avati 2004. aastal 1. juunil lastekaitsepäeva puhul. Skulptuuri autor on skulptor Ülo Õun, kes valmistas kujud juba 1977. aastal.


Edasi jalutasime üle Küüni tänava feldmarssal Barclay de Tolly rinnakujuga graniitsamba juurde. Samba alaosas on näha tol ajal kasutusel olnud relvade koopiad. Michael Andreas Barclay de Tolly elas aastatel 1761 – 1818. Ta oli Vene väejuht, kindralfeldmarssal. Ta põlvnes šoti päritoluga balti aadli perekonnast. Paistis silma vapruse ja andekusega Vene-Türgi sõjas (1787 – 1791), Vene – Rootsi sõdades (1788 – 1790 ja 1808 – 1809) ning Prantsusmaa vastastes sõdades (1805 – 1807). Ta on maetud perekonna hauakambrisse Jõgevestesse (Valgamaal Helme vallas).


Sealt jalutasime mööda Ülikooli tänavat Toomemäe alla. Toomemägi on looduslik orgudega piiratud kõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal. Toomemäelt on alguse saanud Tartu linn.


Arvatakse, et ligikaudu 6.–8. sajandi paiku tekkis Toomemäele varaseim eestlaste muinaslinnus. Selle linnuse nimi oli Tarbatu, millest 11–12. sajandil kujunes välja muinasmaakonna Ugandi üks kahest keskusest. Tegu oli tüüpilise teetõkkelinnusega – nimelt oli Toomemäe lähikond ainus paik, kus Võrtsjärvest Peipsi järve voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli jõgi selleks sobimatute soiste kallastega.1030. aastal vallutasid Tarbatu venelased, kuid 1061. aastal löödi nad nii Tarbastust kui ka Ugandi aladelt välja.Tarbatu vallutamine ristisõdijate poolt 1223. aastal oli Põhjala ristisõdade eestlaste muistse vabadusvõitluse üks olulisemaid sündmusi. Aasta hiljem – 1224. aastal rajati muinaslinnuse varemetele kivist piiskoplinnus ning Toomemäest sai samanimelise piiskopkonna keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas toomkirik. Tartu Ülikooli taasasutamise järel hakkasid Toomemäele kerkima ülikooli ehitised. Enamik Toomemäest on praegu kaetud pargiga.


Toomemäele tõusul sammusime läbi ka püssirohukeldri juurest. Püssirohukelder on ehitatud piiskopilossi ja eeslinnuse vahel olevasse kraavi 1767. aastal. Püssirohukeldrina kasutati seda kuni 1807. aastani. Pärast seda kasutati seda suurt ruumi laona ning hiljem rajati sinna restoran.


Püssirohukeldri juurest tõusime ikka kõrgemale Toomemäele. Möödusime Heino Elleri nimelisest Tartu Muusikakoolist, mis on Eestis väga kuulus ja oluline kool, sest paljud muusikaga tegelevad inimesed on seal õppinud.


Toomemäkke tõustes jäi meie teele Inglisild. Inglisilla nimi on rahvapärane lühend vanemast nimest Inglise sild, mis vihjab silla inglaslikule kujundusstiilile. Kõik lapsed said sillast üle käia ja need, kes sillal esimest korda elus viibisid, said sillal ka ühe soovi soovida. Inglisild valmis 1816. aastal ja praeguse kuju sai sild 1836. aastal. 1913. aastal kinnitati sillale Tartu ülikooli esimese rektori Georg Friedrich von Parroti mälestusmedaljon koos pühendustekstiga. Samal aastal valmis Toomemäel ka teine – tumedam sild, mis oma vastupidise värvitooni tõttu sai rahvasuus hüüdnimeks Kuradisild. Kuradisild ehitati kuulsa vene dünastia – Romanovite 300. juubeli aastaks. Lapsed said üle jalutada ka Kuradisillast.


Edasi viis meie tee üle Toomemäe Tartu ülikooli poole. Möödusime Toomemäel ka väga vanast ja osaliselt lagunenud toomkirikust. Mäest alla jõudnud, põikasime läbi ka Tartu ülikooli asutamise taga oleva Rootsi kuninga Gustav II Adolfi ausamba juurest. See ausammas taasavati 1992. aastal.


Seejärel suundusime Tartu ülikooli poole. Möödusime ka ülikooli kohvikust.


Tartu ülikool sai alguse 30. juunil 1632, mil kuningas Gustav II Adolf kinnitas Academia Dorpatensise asutamisüriku. Avamise aktus toimus samal aastal 15. oktoobril ning selles ülikoolis pidid õppida saama mitte ainult aadlikud ja linnakodanikud, vaid ka vaesed talupojad. Alguses oli ülikoolis neli teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond.


Kõik üliõpilased alustasid õpinguid filosoofiateaduskonnas, mis andis üldisema kõrghariduse ja oli baasiks mingile erialale. Selline üldine kõrgharidus, mis taotles, et üliõpilane oleks kõiketeadja, nõudis kuni kuus aastat kestvaid õpinguid. Igal juhul oli selleks vaja vähemalt kaks aastat. Pärast seda järgnes spetsialiseerumine ja veel kolm aastat õpinguid samas või mõnes muus teaduskonnas. Seega oli normaalne õpiaeg ülikoolis üheksa aastat, kuigi võis toime tulla ka lühema ajaga.


Ülikooli töö katkes päris mitmel korral. Peamisteks põhjusteks olid erinevad sõjad.


1695 – 1697 tegutses ülikool Pärnus. Põhjuseks oli suur näljahäda. Tartust Pärnusse kolinud ülikool sai seal tööd jätkata 1710. aastani, mil ta suleti seoses linna allaandmisega Põhjasõjas.


Tartu ülikooli juurest suundusime Tartu Raekoja platsile. Uudistasime kuulsat purskkaevu „Suudlevad tudengid“.


Ja pärast ringkäiku ootas meid ees südamlik ja lõbus muusikal „Detektiiv Lotte“.

KALLIS ARMAS!

                                       
ME ARMAS PRUUNISILMNE

POISIKLUTT,

KEL TIHTI MÜRAMISEST VILTU

JUUKSETUKK.

TAL PÖÖRASEID MÕTTEID TÄIS

ON PEA

JA VAHEL TA EI TEA,

MIS HALB ON VÕI HEA.

ME ARMAS ON SÜNDINUD

HINGEDEPÄEVAL,

ON MÜSTIKA SEE JA SÕBRADKI

TEAVAD,

ON ARMAS SALAPÄRA TÄIS

NING VAHEL MÕISTATUSLIK NÄIB.

ARMAS SAAB AASTA VANEMAKS 2. NOVEMBRIL.

VANA AJA KOOLI-PÄEV

Slideshow design made with Smilebox

TÄNA  VAATASIME JA UURISIME KODUST KAASA TOODUD VANA AJA KOOLIASJU - TORE, ET NEID NII PALJU KAASA OLI ANTUD. PALJUDE ASJADE PUHUL PIDI SELGITAMA, MILLEKS NAD MÕELDUD OLID JA KUIDAS NEID KASUTATI. VAHVA OLI PIONEERI KAELARÄTI SÕLME MEELDE TULETADA (ÕPETAJAL) JA PROOVIDA PÄHE VANU KOOLIMÜTSE. PALJU OLI  KA VÄGA VANAAEGSET KRAAMI - KOGUNI AASTAST 1929. ERITI TORE OLI SEE, ET KÕIK LAPSED OSKASID HÄSTI PALJU OMA KRAAMI KOHTA SELGITUSI ANDA - OLI KOHE TUNDA, ET KODUS ON NEIST ASJUST RÄÄGITUD. USUN, ET SELLE VANA KRAAMI LAGEDALE TOOMINE ANDIS PIKAKS ÕHTUKS KÕNEAINET JA TUNDUB, ET LAPSI VÄGA HUVITAB SELLINE LÄHIAJALUGU.
KUNA ASJU OLI NII PALJU JA PÕNEVAID, AGA AEGA NII VÄHE, SIIS LEPPISIME KOKKU, ET JÄTKAME ASJAGA KOLMAPÄEVAL. LAULUÕPETAJA REET VALIS JÄRGMISEKS LAULUTUNNIKS VÄLJA KA KOLM NÕUKOGUDEAEGSET LASTELAULU (PIONEERIDE LAULIKUST), SIIS SAAVAD LAPSED KA NEID LAULDA. ÕPETAJA TEGI KA HULGANISTI PILTE, AGA KOLMAPÄEVAL SAAB LISA JA SIIS RIPUTAN NEED KA BLOGISSE ÜLES.
SUURED TÄNUD EMADELE-ISADELE-VANAEMADELE-VANAISADELE-VANAVANAEMADELE-ISADELE - JUST NIISUGUSTEST PÕLVKONDADEST OLID ASJAD PÄRIT. NO SELLINE NOSTALGIA TULI PEALE, ET ....