Myspace Graphics
I found some really Cute Myspace Layouts at Doobix.com
reede, 31. oktoober 2008
HALLOWEEN ON 31. OKTOOBRI ÖÖL VASTU 1.
NOVEMBRIT. SEE ON 2500 (KAKS TUHAT VIISSADA) AASTAT VANA EUROOPAST PÄRIT KOMME. SEE ON ALGSELT SURNUTE JUMALA AUKS PEETUD PÜHA. USUTI, ET SURNUTE JUMAL MUUDAB NAD KUMMITUSTEKS, HALDJATEKS VÕI NÕIDADEKS.
SELLE PÜHA TUNNUSEKS ON SEEST TÜHI (ÕÕNES) KÕRVITS, MILLELE ON KÜLJE PEALE NÄGU SISSE LÕIGATUD NING KÜÜNAL SISSE PANDUD - TEHTUD LATERN. TÄNAVAL LIIGUTAKSE KOLEDATES MASKIDES JA EHMATAVATES KOSTÜÜMIDES. SAMUTI KÄIAKSE USTE TAGA KOPUTAMAS JA MAIUSTUSI LUNIMAS. EESTIS EI OLE SEE ÖÖ ERITI KUULUS, SEST VAREM SEDA SIIN ÜLDSE EI PEETUD. MEILE ON ARMSAMAD VARSTI SAABUVAD MARDIPÄEV JA KADRIPÄEV.
SIIN MÕNED MÄNGUD HALLOWEENI EHK KÕRVITSAPÜHAKS: MEMORIIN, TRIPS-TRAPS-TRULL; VÄIKE SUDOKU; VÄRVIMIST. SIIT LEIAD IGASUGUSEID HALLOWEENIGA SEOTUD TEGEVUSI.
NOVEMBRIT. SEE ON 2500 (KAKS TUHAT VIISSADA) AASTAT VANA EUROOPAST PÄRIT KOMME. SEE ON ALGSELT SURNUTE JUMALA AUKS PEETUD PÜHA. USUTI, ET SURNUTE JUMAL MUUDAB NAD KUMMITUSTEKS, HALDJATEKS VÕI NÕIDADEKS.
SELLE PÜHA TUNNUSEKS ON SEEST TÜHI (ÕÕNES) KÕRVITS, MILLELE ON KÜLJE PEALE NÄGU SISSE LÕIGATUD NING KÜÜNAL SISSE PANDUD - TEHTUD LATERN. TÄNAVAL LIIGUTAKSE KOLEDATES MASKIDES JA EHMATAVATES KOSTÜÜMIDES. SAMUTI KÄIAKSE USTE TAGA KOPUTAMAS JA MAIUSTUSI LUNIMAS. EESTIS EI OLE SEE ÖÖ ERITI KUULUS, SEST VAREM SEDA SIIN ÜLDSE EI PEETUD. MEILE ON ARMSAMAD VARSTI SAABUVAD MARDIPÄEV JA KADRIPÄEV.
SIIN MÕNED MÄNGUD HALLOWEENI EHK KÕRVITSAPÜHAKS: MEMORIIN, TRIPS-TRAPS-TRULL; VÄIKE SUDOKU; VÄRVIMIST. SIIT LEIAD IGASUGUSEID HALLOWEENIGA SEOTUD TEGEVUSI.
pühapäev, 26. oktoober 2008
MÕNUS MÕTE ARMSA POOLT ONU HEINO AINETEL
Onu Heino ainetel
Pärnus Mere puiesteel elab Armas Jürgenson
vahel puiestee on vees, sest et meri külas on.
Pärnu kodule ta lisaks Rannametsas toimetab,
aga kogu suveajal Rehemaalt ta kätte saad.
Rattal hoogsalt ringi vurab, taskud kastaneid on täis,
onu Üllariga lorab ja ka vahel kalal käib.
Kord ta pallile lööb põmme, vahel silm sest sinine,
armastab ta süüa komme, siis kui aeg on hiline.
Raamatuid ta pingsalt puurib, malesamme harjutab.
Suvel meres mängib tuukrit, liiva peale kirjutab.
Ja kui kätte jõuab õhtu - palli, sõbrad, tehnika -
võtab kaasa, kui poeb põhku, unemaale mängima.
Kersti ja Armas Jürgenson
Pärnus Mere puiesteel elab Armas Jürgenson
vahel puiestee on vees, sest et meri külas on.
Pärnu kodule ta lisaks Rannametsas toimetab,
aga kogu suveajal Rehemaalt ta kätte saad.
Rattal hoogsalt ringi vurab, taskud kastaneid on täis,
onu Üllariga lorab ja ka vahel kalal käib.
Kord ta pallile lööb põmme, vahel silm sest sinine,
armastab ta süüa komme, siis kui aeg on hiline.
Raamatuid ta pingsalt puurib, malesamme harjutab.
Suvel meres mängib tuukrit, liiva peale kirjutab.
Ja kui kätte jõuab õhtu - palli, sõbrad, tehnika -
võtab kaasa, kui poeb põhku, unemaale mängima.
Kersti ja Armas Jürgenson
KAS TUNNED EESTIMAA LINDE?
ÕPPISIME HILJUTI EESTIMAA LINDE. JAOTASIME NEID RÄNDLINDUDEKS, HULGULINDUDEKS JA PAIGALINDUDEKS. TEGIME LINDUDELE VILLU JUURES SÖÖGIMAJASID NING ÕPPISIME SEDA, MIDA SINNA SÖÖGIMAJJA SÖÖGIKS VÕIB PANNA. SAMUTI UURISIME OMA UUTEST LOODUSE LEKSIKONIDEST ERINEVATE EESTIMAAL ELAVATE LINDUDE FOTOSID. JÄRGNEVA MÄNGU MÄNGIMISEL SOOVITAN ABIKS VÕTTA SAMA LOODUSE LEKSIKON. KUI SA TAHAD LUGEDA NENDE LINDUDE KOHTA ROHKEM JA KUULATA KA NENDE LAULU, SIIS KLIKKA SELLELE SIIN. KOMMENTAARIDESSE VÕID KIRJUTADA, MITU PUNKTI SA SAID.
Make your own Quiz!
Make your own Quiz!
reede, 24. oktoober 2008
I VEERANDI TORE LÕPUAKTUS
 |
 |
| Make a Smilebox slideshow |
REEDEL SAI ALGUSE MEIE LASTE ESIMENE KOOLIVAHEAEG. PIDULIK AKTUS LÄKS IGATI KORDA - LAPSED ESINESID SUUREPÄRASELT JA KÕIK ASJAGA TEGELENUD ÕPETAJAD OLID ÜLIVÄGA RAHUL. LAPSED ISE OLID HOMMIKUST SAATI VÄGA ELEVIL JA ÄREVIL - RAHUSTASIME OMA JALGU JA LOBAHIMU MÕNE MÄNGUGA KLASSIS. ÕPPISIME ÄRA MÄNGU "PIKK NINA". ENNE ESIMEST TUNDI JOONISTASID LAPSED KLASSI TAHVLILE PALJU LILLI JA SÜDAMEID NING LADUSID TÄHTEDEST ÕPETAJA NIME JA KUI MA KLASSI UKSE VAHELT SISSE PIILUSIN, SIIS OLI KOGU PUNT TAHVLI EES NING KOORIS KOSTIS HÜÜE: "ÜLLATUS!" - SEE OLI IMEARMAS JA SÜDAMLIK. AITÄH!
MÕNUSAT JA HUVITAVAT VAHEAEGA KÕIGILE!
TIIU TÄNULIK
REKLAAM, REKLAAM, OSTURALLI...
ÜHES EESTI KEELE TUNNIS JAOTUSID LAPSED RIIMUVATE SÕNADE ALUSEL RÜHMADESSE NING IGA RÜHM MÕTLES VÄLJA REKLAAMI. KOOS TULI KUJUNDADA REKLAAMPLAKAT NING MÕELDA VÄLJA ESITUSVIIS. ENAMJAOLT REKLAAMITI ALLAHINDLUSI - EKS NEED HULLUD PÄEVAD OLE MÕJUTANUD KA LASTE ARUSAAMIST REKLAAMIST. KÜLL LUBATI ODAVAMALT AUTOSID, RIIDEID JA MUUD KRAAMI. HÄSTI VAHVA OLI SEE, ET JOANA RÜHM LASI LAHTI KA TÄIESTI SPONTAANSE REKLAAMLAULUKESE (JOANA ESITUSES), MIS OLI ILMSELGELT VÄGEV IMPROVISATSIOON REKLAAMITAVAST ASJAST. SEEJÄREL EI TAHTNUD TEINE RÜHM ALLA JÄÄDA JA RICHARD MÕTLES KÄIGU PEALT SAMUTI ÜHE REKLAAMLAULUKESE VÄLJA. TEISED GRUPID PIIRDUSID ROHKEM SÕNALISE OSAGA. PILTIDEL NÄETE KÕIKI REKLAAMRÜHMI JA KA PLAKATEID. IGAL JUHUL ON LAPSED HÄSTI NUTIKAD JA ETTEARVAMATULT ANDEKAD.
TIIU TAKS(MADAL)
pühapäev, 19. oktoober 2008
TÜDRUKUTE ARVUTITUND
 |
|
| Make a Smilebox slideshow |
REEDESES ARVUTIÕPETUSE TUNNIS KATSETASID TÜDRUKUD PROGRAMMI PAINT, KUS SAAB NII JOONISTADA, VÄRVIDA KUI KA KIRJUTADA. ESIMESED KATSETUSED TULID MINU MEELEST VÄGAGI PALJULUBAVAD - FANTAASIAT JA KUNSTIMEELT JAGUB KUHJAGA. VEENDUGE ISE!
TIIU
reede, 17. oktoober 2008
MILLEKS, MIDA JA KUIDAS TOIMIDA EDASI LINDUDE SÖÖKLAGA
Väikeste lindude talvise lisatoitmise kohta
Eestimaale talveks jäävatele lindudele ei ole probleemiks niivõrd külm kui toidunappus. Eriti vajalik on lindude järjekindel toitmine lumerohketel pakaselistel talvedel, aga samuti sulade järel, mil puud kattuvad jääga. Lindude toitmist tuleks alustada juba hilissügisel, mitte siis, kui käes on juba täielik näljaaeg. Siis ei leia enamik linde söögiplatse enam kätte ja hukkub ikkagi. Talvine lindude toidumaja võib pakkuda meile endile toreda tunde, et oleme midagi head teinud. Ja lisaks võime veeta mõnegi põneva hetke, kui meil on silma ja viitsimist lindude askeldamist tähele panna.
KUS LINDE TOITA?
Otstarbekas on linde toita just spetsiaalses toidumajas või -laual, mitte raputada toitu lihtsalt aknalauale. Esiteks võivad linnud toidu pärast tungeldes vastu akent lennata ja endale haiget ja vigagi teha. Teiseks - toit ei jää igavesti linnu kõhtu... Niiviisi muutub aknalaud inetuks, samuti võib ta saada lindude seas haiguste levitajaks: näiteks vineerpõhjaga toidumaja on hoopis lihtsam puhtana hoida kui värvitud plekist, võib-olla ka lume ja jääga kaetud aknalauda.
Kindlasti tuleb jälgida, et toituvate lindude juurde poleks vaba juurdepääsu kassidel.
Kuhu söögimaja paigaldada?
Kindlasti tuleks hoiduda söögimaja paigaldamisest lagedale alale. Lagedal alal lendavad värvulised on lihtne saak röövlindudele. Söögikoht peaks olema puude või põõsaste läheduses.
Millist toitu pakkuda?
Oluline on pakutavate palade mitmekesisus, mis tagab omakorda külastajate liigilise mitmekesisuse.
Rasv – maitseb paljudele lindudele (suur-kirjurähn, pasknäär, rasvatihane, sootihane, sinitihane jt). Võib anda sulatamata searasva.
Pakkuda võib ka veidi hakkliha, parem rasvast sealiha, mis niisama kergesti ära ei külmu. Kui hommikuse töölemineku ajal väljas juba valge, on just paras hetk toidumajja selline pisike maiuspala poetada. Muidugi ei maksa siingi liialdada - terve pakk hakkliha külmuks lihtsalt läbi ja rõõmu võib sest tõusta vaid varestele või rähnidele, kes tugeva nokaga sealt mõne pala kätte saavad.
Kindlasti tasub toidukaarti täiendada igasuguste pähklitega. Muu hulgas sobivad ka poes müügil olevad tegelikult eksootilistele toalindudele mõeldud linnutoidud. Selles segus on erinevaid seemneid ja vahel ka vitamiine, nii võib ta olla teie valmistatust mitmekesisem ja kasulikum.
Päevalilleseemned, maapähklid – leevikesed, talvikesed, rohevindid, tihased, puurkoristajad, rähnid jt.
Kaerahelbed searasvas – võta sulatatud searasv, sega sisse kaerahelbed ning pane topsi (nt jogurtitops) ja seejärel aseta külakappi jahtuma. Kui toit on jahtunud, pane kapronvõrku ning riputa õue.
Lisaks võib pakkuda takjate, ohakate jt teiste taimede vihtasid, millel seemned veel küljes (maitseb rohevintidele, leevikestele, talvikestele jt. seemnetoidulistele lindudele).
* Vältida tuleb soolapähkleid. Soolagi on lindudele veidi vaja, aga liiga suur kogus soola tekitab janu. Siis tuleb süüa lund - ja selle ihus sulatamisele kulub kallilt käes ihusooja.
* Otse vee väljapanekust enamasti head ei tõuse - väikeses nõus tikub see kiiresti külmuma, suurde võivad linnud aga ka suplema tikkuda ja siis külmuvad linnu suled jäässe ning tagajärjeks on linnu hukkumine.
OLULINE ON TOITMISE REGULAARSUS
* Kui te panete toitu välja kindlatel kellaaegadel, siis harjuvad linnud sellega ära ja kui te vahel mõne minuti hilinete, võite märgata teid juba ootavaid ehk ivake närvilisigi linde. Nii pole karta, et toit lihtsalt vedelema jääb, lund täis tuiskab või tuul ta laualt minema puhub.
* Eriti halb on see, kui me toitmise harjunud paigas ühel hetkel lihtsalt ära lõpetame. Asi pole selles, et linnud ei oskaks pärast toitu hankida. Aga nad panustavad liiga palju aega ootamisele ja teie peale lootmisele ning pärast võib toitumistunde napiks jääda.
* Iseasi on lindude võõrutamine - järjest kasinama toiduvaru väljapanek. Just nii tuleks käituda kevadel, sest ka siis võib järsk lisatoitmise lõpetamine saatuslikuks saada, eriti kui soojade ilmade vahele tuleb mõni pakaseline öö. Aga pakutava toiduhulga järk-järguline vähendamine tuletab lindudele meelde vaadata, kas soe pole teie õunapuudele juba kahjureid peesitama meelitanud...
Tiiu Tihane
Eestimaale talveks jäävatele lindudele ei ole probleemiks niivõrd külm kui toidunappus. Eriti vajalik on lindude järjekindel toitmine lumerohketel pakaselistel talvedel, aga samuti sulade järel, mil puud kattuvad jääga. Lindude toitmist tuleks alustada juba hilissügisel, mitte siis, kui käes on juba täielik näljaaeg. Siis ei leia enamik linde söögiplatse enam kätte ja hukkub ikkagi. Talvine lindude toidumaja võib pakkuda meile endile toreda tunde, et oleme midagi head teinud. Ja lisaks võime veeta mõnegi põneva hetke, kui meil on silma ja viitsimist lindude askeldamist tähele panna.
KUS LINDE TOITA?
Otstarbekas on linde toita just spetsiaalses toidumajas või -laual, mitte raputada toitu lihtsalt aknalauale. Esiteks võivad linnud toidu pärast tungeldes vastu akent lennata ja endale haiget ja vigagi teha. Teiseks - toit ei jää igavesti linnu kõhtu... Niiviisi muutub aknalaud inetuks, samuti võib ta saada lindude seas haiguste levitajaks: näiteks vineerpõhjaga toidumaja on hoopis lihtsam puhtana hoida kui värvitud plekist, võib-olla ka lume ja jääga kaetud aknalauda.
Kindlasti tuleb jälgida, et toituvate lindude juurde poleks vaba juurdepääsu kassidel.
Kuhu söögimaja paigaldada?
Kindlasti tuleks hoiduda söögimaja paigaldamisest lagedale alale. Lagedal alal lendavad värvulised on lihtne saak röövlindudele. Söögikoht peaks olema puude või põõsaste läheduses.
Millist toitu pakkuda?
Oluline on pakutavate palade mitmekesisus, mis tagab omakorda külastajate liigilise mitmekesisuse.
Rasv – maitseb paljudele lindudele (suur-kirjurähn, pasknäär, rasvatihane, sootihane, sinitihane jt). Võib anda sulatamata searasva.
Pakkuda võib ka veidi hakkliha, parem rasvast sealiha, mis niisama kergesti ära ei külmu. Kui hommikuse töölemineku ajal väljas juba valge, on just paras hetk toidumajja selline pisike maiuspala poetada. Muidugi ei maksa siingi liialdada - terve pakk hakkliha külmuks lihtsalt läbi ja rõõmu võib sest tõusta vaid varestele või rähnidele, kes tugeva nokaga sealt mõne pala kätte saavad.
Kindlasti tasub toidukaarti täiendada igasuguste pähklitega. Muu hulgas sobivad ka poes müügil olevad tegelikult eksootilistele toalindudele mõeldud linnutoidud. Selles segus on erinevaid seemneid ja vahel ka vitamiine, nii võib ta olla teie valmistatust mitmekesisem ja kasulikum.
Päevalilleseemned, maapähklid – leevikesed, talvikesed, rohevindid, tihased, puurkoristajad, rähnid jt.
Kaerahelbed searasvas – võta sulatatud searasv, sega sisse kaerahelbed ning pane topsi (nt jogurtitops) ja seejärel aseta külakappi jahtuma. Kui toit on jahtunud, pane kapronvõrku ning riputa õue.
Lisaks võib pakkuda takjate, ohakate jt teiste taimede vihtasid, millel seemned veel küljes (maitseb rohevintidele, leevikestele, talvikestele jt. seemnetoidulistele lindudele).
* Vältida tuleb soolapähkleid. Soolagi on lindudele veidi vaja, aga liiga suur kogus soola tekitab janu. Siis tuleb süüa lund - ja selle ihus sulatamisele kulub kallilt käes ihusooja.
* Otse vee väljapanekust enamasti head ei tõuse - väikeses nõus tikub see kiiresti külmuma, suurde võivad linnud aga ka suplema tikkuda ja siis külmuvad linnu suled jäässe ning tagajärjeks on linnu hukkumine.
OLULINE ON TOITMISE REGULAARSUS
* Kui te panete toitu välja kindlatel kellaaegadel, siis harjuvad linnud sellega ära ja kui te vahel mõne minuti hilinete, võite märgata teid juba ootavaid ehk ivake närvilisigi linde. Nii pole karta, et toit lihtsalt vedelema jääb, lund täis tuiskab või tuul ta laualt minema puhub.
* Eriti halb on see, kui me toitmise harjunud paigas ühel hetkel lihtsalt ära lõpetame. Asi pole selles, et linnud ei oskaks pärast toitu hankida. Aga nad panustavad liiga palju aega ootamisele ja teie peale lootmisele ning pärast võib toitumistunde napiks jääda.
* Iseasi on lindude võõrutamine - järjest kasinama toiduvaru väljapanek. Just nii tuleks käituda kevadel, sest ka siis võib järsk lisatoitmise lõpetamine saatuslikuks saada, eriti kui soojade ilmade vahele tuleb mõni pakaseline öö. Aga pakutava toiduhulga järk-järguline vähendamine tuletab lindudele meelde vaadata, kas soe pole teie õunapuudele juba kahjureid peesitama meelitanud...
Tiiu Tihane
kolmapäev, 15. oktoober 2008
LINNUSÖÖKLAD VALMIS!
 |
|
| Make a Smilebox slideshow |
SAIGI TEOKS MEIE MEISTERDAMISE ETTEVÕTMINE. MAABUSIME BUSSIGA VILLU SAMBLAONNI JUURES, TERVITASIME PEREMEEST JA VÕTSIME KOHAD SISSE VILLU SUURES TÖÖ-JA PIDUTOAS. VILLU SELGITAS PÕHJALIKULT EESOOTAVA TÖÖ KASULIKKUST JA TÖÖ KÄIKU. SIIS ALGASKI MEISTERDAMINE ISE. PIKKA AEGA KOSTUS AINULT HAAMRIKOLIN JA ASJALIK JUTUKÕMIN, SEKKA HÕIGATI TÜÜPLAUSEID - KUS ON NÄPITSAD,; VILLU, TULE AITA; TIIU, MUL LÄKS SASSI JNE. LÕPUKS HAKKASID SÖÖGIMAJAD JÄRJEST VALMIS SAAMA JA VILLU PALUS LASTEL MAJAKESELE NIMI PEALE KIRJUTADA, SEEPEALE OLLA KEEGI VILLU KÄEST KÜSINUD, ET KAS LINNU VÕI ENDA NIMI TULEB KIRJUTADA. TÖÖ TEHTUD, AEG KEHA KINNITADA. SUPI JA TEE ASEMEL PAKKUS VILLU MEILE SUURE PANNITÄIE ENDATEHTUD KÜÜSLAUGULEIVA KUUBIKUID NING JÕHVIKAMORSSI. KÕHU TÄITUMISE JÄRJEKORRAS MINDI KA ÕUE PEALE LUSTIMA - KIIKUMA, RONIMA, JOOKSMA. SIIS KUTSUS VILLU MEID UUESTI REHETUPPA - OLI SAABUNUD JUTUVESTMISE AEG. RÄÄKISID LAPSED JA JUTUSTAS VILLU. VILLU JÄTTIS MUINASJUTUS SIILIST POOLELI - KEVADEL, KUI ME SINNA LINDUDELE PESAKASTE LÄHEME MEISTERDAMA, RÄÄGIB VILLU SELLE MUINASJUTU LÕPUNI.
ÄÄRETULT MÕNUS JA VABA OLEMINE OLI.
TIIU HAAMER
teisipäev, 14. oktoober 2008
NUMBRIMAAILM MEIE FANTAASIAS
TÄNA JOONISTASIME FANTAASIAPILTI NUMBRIMAAILMAST. KUNA ME SELLEKS HETKEKS OLIME MATEMAATIKAS HARJUTANUD NUMBREID 1-2-3, SIIS PIIRDUSID MEIE FANTAASIAD KA NENDE KOLME NUMBRI MAAGIAGA. SIIN NÄED VÄGA PALJU ERINEVAID NUMBRIMAAILMU - USKUMATU, MIDA INIMMÕISTUS SUUDAB VÄLJA MÕELDA, VAADAKE ISE!
TIIU PEALTNÄGIJA
esmaspäev, 13. oktoober 2008
reede, 10. oktoober 2008
kolmapäev, 8. oktoober 2008
ONU REMUSE LOOD
TÄNA KÄISIME ENDLA TEATRIS VAATAMAS RAKVERE TEATRI ETENDUST. ONU REMUSE LOOD JÄNKUONU JA REBASEONU PIDEVAST KEMPLEMISEST ON KINDLASTI TUTTAVAMAD EMADELE-ISADELE. LAVAL TOIMUS RIDA ERINEVAID LUGUSID, KUS REBASEONUL IKKA JA JÄLLE NAHK ÜLE KÕRVADE TÕMMATI JA JÄNKUONU IGAST OLUKORRAST TERVE NAHAGA PÄÄSES. TEKSTI OLI VEIDI TÄNAPÄEVASTE KILLUKESTEGA VÜRTSIKAMAKS TEHTUD. NALJA JA NAERU SAI IKKA PARASJAGU. VAHVA OLI KA ETENDUSE KAVA - SEE KOOSNES ONU REMUSE JUTTUDE TEGELASTE PILTIDEGA PAARISKAARTIDEST EHK SIIS MUSTA NOTSU SARNASEST KAARDIPAKIST. SEDA SAAB NÜÜD KLASSIS MÄNGIDA. TEATRIS VAATAJANA OLLA OSKASID TÄNA KÕIK LAPSED.
TIIU OPPOSSUMIONU
VEEL ÜKS AABITS - LIIKLUSAABITS
EELMISEL NÄDALAL KÄISID MEIE KLASSIS KÜLAS LIIKLUSPOLITSEINIKUD JA PÄÄASTEAMETI TÖÖTAJA. LAPSED SAID KINGITUSEKS NATUKE KOMMI, SUITSUANDURI JA KAKS OLULIST ÕPPEMATERJALI. ÜHEGA NEIST - LIIKLUSAABITSAGA - TEEME TASAPISI TUTVUST. TÄNA STARTISIMEGI LIIKLUSAABITSA ESIMESTE TEADMISTEGA. LEPPISIME KOKKU, ET SEE AABITS JÄÄB KOOLI KAPPI, SEST TEGUTSEME SELLE KALLAL SIIS, KUI MINGIST TUNNIST AEGA ÜLE JÄÄB NING SEEPÄRAST PEAKS AABITS IGA PÄEV KÄEPÄRAST OLEMA. TEINE MATERJAL - TULEOHUTUSE OMA - LUGEGE LAPSEGA KOOS KODUS LÄBI. KINDLASTI LEIATE ISEGI MÕNE UUE FAKTITEADMISE. ÕNNETUS EI HÜÜA KÜLL TULLES, KUID MEIE TEADMISED VÕIMALIKEST OHTUDEST JA OHU KORRAL ÕIGEST TEGUTSEMISEST HOIAVAD MEID RÄNGEMATEST JUHTUMITEST EEMAL.
TIIU RISTMIK
SÜGISESED VAHTRAPUUD KUNSTIS
 |
|
| Make a Smilebox photobook |
TEISIPÄEVAL LÕPETASIME OMA MAALIKUNSTITUNNIS VAHTRAPUUDE PILDID - NEED ON LAUSA IMEILUSAD, NAGU PÄRIS... VAADAKE ISE!
TIIU VAHTRALEHT
teisipäev, 7. oktoober 2008
reede, 3. oktoober 2008
ÕPETAJATE PÄEV
 |
|
| Make a Smilebox greeting |
MEIE LAPSI ÕPETASID TÄNA HÄSTI TUBLID JA MÕNUSAD ÜHEKSANDIKEST TÜDRUKUD. RAHUL OLID NII LAPSED KUI ASENDUSÕPETAJAD. NAD KIITSID LASTE RÄÄKIMISTAHET JA KÄITUMISOSKUST NING VAHVAT TEGUTSEMIST. MUL ON HEA MEEL, ET MEIE KLASS SUUTIS NEILE NOORTELE PAKKUDA ÜLIPOSITIIVSET ELAMUST - KES TEAB, ÄKKI SAAVAD KA NEIST TÜDRUKUTEST KUNAGI ÕPETAJAD.
VEEL ON MUL SUUR RÕÕM TÕDEDA, ET PEAAEGU KÕIKIDEL LASTEL OLI MEELES OMA AINEÕPETAJAID LILLEÕIEGA MEELES PIDADA - SEE ON PEALTNÄHA KÜLL VÄIKE, KUID OMETI SUUR ASI - SEE TEEB RÕÕMU NII LAPSELE ENDALE KUI KA ÕPETAJALE NING SAMAS KUJUNEB SELLEST TÄHELEPANUAVALDUSEST EHK KA HARJUMUS ELUKS. SELLES KIIRES JA KIRJUS MAAILMAS VÕIB SIIRAS TÄHELEPANUAVALDUS KERGELT KADUDA NING SÜVENEDA HOOLIMATUS, ÜKSKÕIKSUS JA OMAKASUPÜÜDLIKKUS. HOIAME OMA LAPSED SELLEST OHUST EEMAL NING AITAME NEIL KUJUNEDA HOOLIVAKS JA TEISTE SUHTES TÄHELEPANELIKUKS - AINULT NII SAAVAD NAD KA ISE TEISTE HOOLIVUSE JA HEATAHTLIKU TÄHELEPANU OSALISEKS. OLGEM ISE EESKUJUKS!
SUURED TÄNUD JA KALLID IMEILUSA LILLESÜLEMI JA OHTRATE MAIUSTE EEST!
ÕNNITLUSED KA ÕPETAJATEST LAPSEVANEMATELE!
TIIU ÕNNELIK
neljapäev, 2. oktoober 2008
TAMMETÕRUDEST IMED
 |
|
| Make a Smilebox slideshow |
SELLE NÄDALA TÖÖÕPETUSE TUNNIS TEGIME TEOKS LASTE AMMUSE SOOVI JA PLAANI - MEISTERDADA TAMMETÕRUDEST LOOMI, LINDE VÕI MIDA IGANES KEEGI VÄLJA MÕTLEB. KASUTASIME NAASKLIT, ÕPPISIME END MITTE VIGASTAMA JA SELLEGA OHUTULT KÄITUMA. KAHEL LAPSEL ÕNNESTUS SIISKI TAMMETÕRU AUKUDELE LISAKS KA OMA SÕRME PISKU TÄKS LÜÜA, AGA ME OLIME VAPRAD JA PLAASTER KATTIS KATKISE KOHA KIIRESTI. TÖÖD AGA TULID VAHVAD JA HUVITAVAD. VAADAKE ISE.
TIIU TÕRUKE
Tellimine:
Postitused (Atom)