teisipäev, 31. märts 2009

APRILL! APRILL!


Naljapäeva hakati Eestis pidama eelmisel sajandil. Üksteisele hakati saatma naljakaarte ja 1. aprillil veeti üksteist ninapidi. Aprillinaljad olid eriti levinud laste hulgas, kes tegid nalja nii sõpradele, vanematele kui ka õpetajatele. Hiljem muutusid väga populaarseks ajalehtedes või televisioonis esitatud valeteated ja-uudised.
Eestis tehakse nalja peamiselt 1. aprillil ja harvemini ka viimasel aprillikuu päeval. Kes muul ajal aprillinalja teeb, seda on õigus kutsuda viie põrsaga aprillinotsuks.
Kuidas aga 1. aprill sündis? Väga kaua aega tagasi algas uus aasta mitte 1. jaanuaril, vaid 1. aprillil. Sooviti üksteisele head uut aastat jne. Kui aga paavst Gregorius tegi suured muudatused igal pool kasutatavates kalendrites, siis sattus uue aasta algus hoopis 1. jaanuarile. Osad inimesed aga jätkasid uue aasta tervitamist 1. aprillil, sest nad ei teadnud muudatusest midagi või oli see neil meelest läinud. Neid, kes uut aastat 1. aprillil pidasid, hakatigi narritama ja haneks tõmbama ning neile saadeti ka naljakaarte.
Paljudes keeltes on 1. aprilli nimi narripäev.
Mida mujal tehakse?
Šotimaal kestab aprillinaljade tegemine 48 tundi ja seda kutsutakse käojahiks.
Prantsusmaal kutsutakse päeva aprillikalaks, sest seda on kerge püüda, see on kerge saak. Koolilapsed kinnitavad üksteise seljale kalapilte ja silte kirjaga 'Aprillikala'.


Naljatilk ja naljanina.

Kommentaare ei ole: