Viimane päev Gerdiga oli vaikne ja veidi kurvavõitu. Muidu nii rõõmsameelsest Gerdist sai ühtaegu mõtlik, vaikne poiss, kes lihtsalt oli meiega - mis toimus selle väikese klassikaaslase peas??? ei tea, aga midagi kurba oli tema pilgus. Kinkisime Gerdile mälestuseks meie klassi pildi, millega meie ametlik kunstnik Richard mitu õhtut vaeva nägi. Peale selle sai igaüks oma soovid Gerdile kaardi peale kirjutada. Kallid ja käepigistused ning soojad sõnad kaasa antud - nii saatsime Gerdi meie hulgast kaugemale - Soome Vabariiki. Tühjus jäi sellest päevast maha ja hing oli kuidagi haige. Vahel ei oska me sõnades oma tundeid väljendada, ega siis ole vajagi - sügav vaikus ja pilk ütleb rohkem kui sada mõttetu sõnakõlksu. Täpselt nii tundsin mina ja usun, et nii mõnigi klassikaaslane, sest sõnad saavad siinkohal otsa ja muutuvad ebaoluliseks. MEIE KÕIGE SOOJEMAD KALLID JA KÕIGE ILUSAMAD SOOVID KUULUVAD SULLE - GERT. OOTAME SIND TAGASI VÕI VÄHEMALT KÜLLA:) ILUSAT UUE ELU ALGUST:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar