Kolletamispäev tähistab talve saabumist loodusesse. Selleks ajaks on lehed oma värvi muutnud ning puud valmistuvad talvisesse puhkeseisundisse jääma.
Päeva on nimetatud ka talveööde päevaks, sest nüüdsest alates on öödel talvelõhn ja taeval talveööde värv.
Metsa all jalutades ja varbaga kullakarva lehti laiali lükates, ei leia enam sealt alt pehmet rohuvaipa, vaid möödunudaastase tumedakstõmbunud lehepuru ja mustava mullapinna. On ööaja algus.
KOLLETAMISPÄEV toodi ringi rändavate hingede ja vaevas olevate loomade jaoks metsast kollaseid lehti aluspõhu sekka, et metsakuld oma kogutud päikesejõuga väsinud loomi veel ees seisvast hingedeaja teisest poolest üle aitaks ja kogu talve neid igasuguste halbade tõbede eest hoiaks.
Nagu nimigi ütleb, oodati kolletamispäevaks lehtede kollaseksminekut.
Looduse märke loeti selliselt, et kui kolletamispäevaks mets kollane oligi, siis võis oodata lühikest talve ja varajast kevadet – küll aga pidi tulevane talv oma lühidusele vaatamata hirmus käre ja külm saama.
Kui aga kolletamispäevane mets veel roheline oli, siis tuleb pikk talv sügava lumega ja hiline kevad.
Seda usuti ka, et kui kolletamispäeval veel pihlakad punaseid marju täis on, siis tuleb tuleva suvi hea marja-aasta.
Toiduks tehti paljudes kohtades ahjukaalikat või ka naerist.
Päeva on nimetatud ka talveööde päevaks, sest nüüdsest alates on öödel talvelõhn ja taeval talveööde värv.
Metsa all jalutades ja varbaga kullakarva lehti laiali lükates, ei leia enam sealt alt pehmet rohuvaipa, vaid möödunudaastase tumedakstõmbunud lehepuru ja mustava mullapinna. On ööaja algus.
KOLLETAMISPÄEV toodi ringi rändavate hingede ja vaevas olevate loomade jaoks metsast kollaseid lehti aluspõhu sekka, et metsakuld oma kogutud päikesejõuga väsinud loomi veel ees seisvast hingedeaja teisest poolest üle aitaks ja kogu talve neid igasuguste halbade tõbede eest hoiaks.
Nagu nimigi ütleb, oodati kolletamispäevaks lehtede kollaseksminekut.
Looduse märke loeti selliselt, et kui kolletamispäevaks mets kollane oligi, siis võis oodata lühikest talve ja varajast kevadet – küll aga pidi tulevane talv oma lühidusele vaatamata hirmus käre ja külm saama.
Kui aga kolletamispäevane mets veel roheline oli, siis tuleb pikk talv sügava lumega ja hiline kevad.
Seda usuti ka, et kui kolletamispäeval veel pihlakad punaseid marju täis on, siis tuleb tuleva suvi hea marja-aasta.
Toiduks tehti paljudes kohtades ahjukaalikat või ka naerist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar