 |
 |
| This free digital scrapbook generated with Smilebox |
Tänase päeva veetsime Tammiste õpperajal. Võistluste tõttu oli meil küll üsna kiire ja tempokas õpperada, kuid üht-teist siiski kahe kõrva vahale jäi. Esimeses peatuspunktis meisterdasime looduslikust materjalist pilte. Teises peatuses kuulasime juttu jänese kevadest ja panime kokku loomapuzzlesid ning üritasime üles leida ka iga looma jäljerea ning toidulaua nimekirja - see tegevus võttis päris tükk aega, kuid saime väga hästi hakkama. Kolmandas etapis kohtusime roosas kostüümis suure jänesega, kes rääkis pikemalt jänesest üldse. Samal ajal luuras meid puude vahel ka rebane. Lapsed kaitsesid jänest rebase eest ning said üht-teist teada ka rebase neda kohta. Lõpuks pakkus jänes porgandit, mida me sõime vaikuses - siis oli kuulda 22 suu krõmpsumist, mille juurde selgitati, et kui jänes sööb, siis ta ei kuule vaenlase lähenemist selle krõmpsumise tõttu ja seepärast valib jänes hoolega millal ja kus süüa. Seejärel liikusime järgmisse peatusesse, kus saime targemaks lindude pesakasti ehitamise, suuruse ja paigutamise osas - üht-teist teadsime ennegi, sest eelmisel kevadel pesakaste ehitades sai need põhitõed läbi räägitud. Eelviimases punktis räägiti meile kevadistest pungadest, kohalikust metsast, puude kasvamise põhimõttest - see oli väga huvitav. Viimase peatuse pidime vahele jätma, sest bussi väljumise kellaaeg lähenes tohutu kiirusega. Söögipaika jõudes selgus aga, et supitermos oli lukustatud ühte autosse ja autojuht ise oli metsa läinud - no tegijatel juhtub nii mõndagi ning nii me supist ilma jäimegi. Õnneks oli enamusel oma suupisted kaasas ja kellel polnud, see sai sõbra käest. Kokkuvõttes oli väga vahva päev. Leidsime, et selliseid päevi oleks vaja rohkem korraldadam, sest loodust raamatust õppida on tunduvalt igavam ja ebaselgem, kui teha seda sama looduse keskel.
